Most important sence for humans is sight and most of the information comes through eyes. A lot of the information seems to just pass by. But maybe all this has bigger influence on how we feel, what we think and who we become. Maybe it is even possible to control our feelings and thoughts from outside.
2002 – diplomawork in Tartu Art College photography department, by Marje Essenson (Marje Eelma)
2002 – diplomawork in Tartu Art College photography department, by Marje Essenson (Marje Eelma)
///
Inimese primaarne ja kõige olulisem maailma tunnetamise vahend on nägemine, paljudel teistel liikidel aga hoopis muud meeled. Kõige suurem infohulk jõuab meisse tahes-tahtmata läbi silmade. Niisiis võib oletada, et pildilise info osakaal meid mõjutava info kogusummas on märkimisväärne. Palju sellest info/pildi/fotomaailmast tundub justkui mööda libisevat ja ununevat. Ometi, kas sellel kõigel ei või olla ka mingit püsivamat mõju?
Vastavalt nägemis- ja tajupsühholoogiaalastele uurimistulemustele, tuleb tõdeda, et kõik see, mida inimene näeb, avaldab oma mõju käitumisele, emotsioonidele (Talis Bachmann, Jaan Huik: Imetabane taju, Tallinn Valgus 1989). Selliseid vilksatusi, mis silme eest läbi jooksevad, ilma teadvustatuks muutumata, nimetatakse alalävise taju impulssideks.
See, millist mõju mainintud impulsid avaldavad, pole konkreetselt määratletav, kuid omal moel võib selline nägemise äärealadelt saadud info suunata spontaanset käitumist, kaudselt mõjutada otsustusi ja samas ka muuta tujusid ning emotsioone. Keskkonda, milles inimene eksisteerib, võib defineerida kui kestvat infovälja või kontekstiks. Võib eeldada, et just kestev kontekst mõjutab inimese olulisi otsustusi ilma otsese teadvustatuse kohalolekuta.
2002 – diplomitöö, Tartu Kõrgem Kunstikool, fotograafia, autor Marje Essenson (Marje Eelma)
Vastavalt nägemis- ja tajupsühholoogiaalastele uurimistulemustele, tuleb tõdeda, et kõik see, mida inimene näeb, avaldab oma mõju käitumisele, emotsioonidele (Talis Bachmann, Jaan Huik: Imetabane taju, Tallinn Valgus 1989). Selliseid vilksatusi, mis silme eest läbi jooksevad, ilma teadvustatuks muutumata, nimetatakse alalävise taju impulssideks.
See, millist mõju mainintud impulsid avaldavad, pole konkreetselt määratletav, kuid omal moel võib selline nägemise äärealadelt saadud info suunata spontaanset käitumist, kaudselt mõjutada otsustusi ja samas ka muuta tujusid ning emotsioone. Keskkonda, milles inimene eksisteerib, võib defineerida kui kestvat infovälja või kontekstiks. Võib eeldada, et just kestev kontekst mõjutab inimese olulisi otsustusi ilma otsese teadvustatuse kohalolekuta.
2002 – diplomitöö, Tartu Kõrgem Kunstikool, fotograafia, autor Marje Essenson (Marje Eelma)
